2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?
2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Kohustuslik abieluvararežiim Taanis on varaühisus. Kõik, mida abikaasad omavad enne abielu sõlmimist või omandavad abielu kestel, saab osaks nende ühisvarast. Abikaasad võivad kokku leppida, et nende varale õigusnorme ei kohaldata, ning sõlmida täieliku või osalise lahusvara lepingu (vt punkti 3.1). Kingi tegija või pärandaja võib samuti otsustada, et kink või pärandus ei kuulu ühisvara hulka. Kui kokkuleppega ei ole sätestatud teisiti, ei loeta ühisvara hulka võõrandamatuid õigusi ning isiklikku laadi õigusi, näiteks teatud tüüpi autoriõigusi ja äritegevusega seotud firmaväärtust. Lisaks säilitab kumbki abikaasa abielulahutusest või lahuselust tingitud vara jagamise korral õiglase osa oma pensioniõigustest. Kui abielu on kestnud vaid lühikest aega, säilitavad abikaasad kõik oma pensioniõigused. (Abielu õiguslikke tagajärgi käsitleva seaduse paragrahvid 15, 16 ja 16a ning peatükk 4)
2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?
Vt küsimus 2.1.
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Tavaliselt piisab vara loetelust, millele lahusvara lepingut kohaldatakse.
2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Põhimõtteliselt võib kumbki abikaasa vabalt valitseda nii vara, mille ta abielusse kaasa on toonud, kui ka abielu kestel omandatud vara. Juhul kui kõnealune vara moodustab osa ühisvarast, peab ta seda valitsema vastutustundlikult. Abielu õiguslikke tagajärgi käsitleva seaduse paragrahvid 16–17) Abikaasa ei tohi ilma teise abikaasa nõusolekuta käsutada ega pantida nende ühisvarasse kuuluvat kinnisvara, kui seda kasutatakse perekonna eluasemena või see on seotud abikaasade äritegevusega. Samuti ei tohi üks abikaasa käsutada, pantida ega hüpoteekida ühise eluaseme kodutarbeid, teise abikaasa vajalikke töövahendeid ega laste isiklikeks vajadusteks kasutatavaid tooteid, kui need moodustavad osa ühisvarast (abielu õiguslikke tagajärgi käsitleva seaduse § 19). Kui üks abikaasa sellist käsutamist ei luba, võib seda teha piirkondlik riigiadministratsioon, kui sellest keeldumiseks puudub mõistlik põhjus. Kui üks abikaasa käsutab eespool nimetatud kinnisvara ilma teise abikaasa nõusoleku või loata, võib mittenõustuv abikaasa käsutamise kohtus tühistada, kui kolmas pool teadis või oleks pidanud teadma, et kinnisvara käsutanud abikaasal ei olnud selleks õigust. (Abielu õiguslikke tagajärgi käsitleva seaduse paragrahv 16 ja paragrahvid 18–20)
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Ei.
2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?
Abikaasa vastutab abielu kestel või enne seda tekkinud kohustuste eest oma osaga ühisvarast ning oma lahusvaraga. Abikaasade ühiste võlgade katmiseks võib võlausaldaja kasutada abikaasade ühisvara ja nende lahusvara. (Abielu õiguslikke tagajärgi käsitleva seaduse paragrahv 25)