2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?
2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Abielu sõlmimisel on abiellujad kohustatud valima abieluvara suhte. Nad saavad valida varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe vahel.
Kui abikaasad ei ole abielludes või abieluvaralepingu koostamisel abieluvarasuhet valinud, eeldatakse, et nende varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Selle varasuhte järgi on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.
Vvaraühisuse varasuhtes kuulub lahusvara hulka järgmine vara:
- isiklikud tarbeesemed (nt riided);
- kummalegi abikaasale enne abiellumist kuulunud vara;
- abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke või pärimise teel omandatud vara;
- vara, mis on omandatud lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvara arvel
Vara jagamine on võimalik ainult pärast ühisvarasuhte lõppemist (kas ühe abikaasa surma, abielulahutuse või abieluvaralepingu sõlmimise tõttu, millega valitakse muu vara suhe).
Vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe puhul ei ole abikaasadel ühisvara.
(Eesti perekonnaseadus) https://www.riigiteataja.ee/akt/110032016003
2.2. Kas vara omamisel on seadusjärgsed eeldused?
Varaühisuse varasuhte puhul käsitletakse vara abikaasade ühisvarana, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Vara nimekiri ei ole nõutav varaühisuse ja varalahususe puhul, aga see tuleks koostada vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul (vt 5.3.).
2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Vallasvaraga või abikaasade ühisvara hulka kuuluva õigusega seotud tehingute korral eeldatakse teise abikaasa nõusolekut (nõusolekut ei eeldata kinnisvaraga seotud tehingute puhul). Abikaasa võib teha ühisvaraga tehinguid pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks teise abikaasa nõusolekuta.
Teise abikaasa nõusolekuta ühise kinnisvaraga tehtud tehing on tühine.
Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul ning lahusvaraga tehingu tegemiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte juhul, kui see eluruum on omandatud 01.01.2015 või hiljem. Teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine. See ei kehti eluruumide suhtes, mis on omandatud enne 01.01.2015.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on abikaasale kuuluv vara tema lahusvara, sõltumata sellest, kas vara omandati enne abielu või selle kestel ja seda võib iseseisvalt (teise abikaasa nõusolekuta) käsutada vaid vara omav abikaasa. Nende tehingute tegemiseks, mis on seotud perekonna eluasemeks oleva varaga või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumiga, on vajalik vara omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine ja teisel abikaasal õigus oma nimel esitada käsutamise kehtetusest tulenev nõue kolmanda isiku vastu.
Oma lahusvara haldab kumbki abikaasa iseseisvalt ja omal kulul.
Varalahususe puhul käsitletakse abikaasasid nende varalistes suhetes nii, nagu nad ei oleks abielus ning kumbki abikaasa haldab ja käsutab oma vara iseseisvalt omal kulul.
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud õiguslikud tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Sõltumata sellest, milline abieluvarasuhe on valitud, tekib abikaasadel solidaarkohustus tehingute suhtes, mille üks abikaasa teeb ühise leibkonna ülalpidamiseks, laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks (nt kui üks abikaasa võtab pere huvides laenu, lasub ka teisel abikaasal solidaarkohustus). Tehingu suurus ei tohi ületada abikaasade elamistingimustele vastavat taset.
2.6.Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks?
Sõltumata sellest, milline abieluvarasuhe on valitud, vastutab abikaasa teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd teine abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
Ühisvarasuhte puhul vastutavad abikaasad kolmandate osapoolte ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses:
- kummagi abikaasa poolt perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustuste eest;
- kummagi abikaasa solidaarkohustuste täitmise eest;
- kohustuste täitmisee eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda osapoolega kokku, et ta vastutab nii lahusvaraga kui ka ühisvaraga (nõutav teise abikaasa nõusolek).
Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja poolega ühisvarast (s.o tema osaga ühisvarast). Võlausaldaja võib esitada ühisvara jagamise nõude, kui on tõendatud, et kohustuse võtnud abikaasa lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.