2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

On olemas kaks abieluvararežiimi.

Varalahususe režiim või soetisvaras osalust võimaldav režiim (HCC paragrahvid 1397–1402).

Seda süsteemi kohaldatakse juhul, kui abikaasad ei ole lepingut sõlminud. Varalahususe režiimi või soetisvaras osalust võimaldava režiimi (HCC paragrahvid 1397–1402) korral ei mõjuta abielu abikaasade isiklikku vara. Vara, mis kuulus abikaasadele enne abiellumist ning mis nad pärast seal omandavad, on nende isiklik vara ning mõlemad vastutavad iseseisvalt oma võlgade eest oma isikliku varaga. Abielu lõppemise korral on abikaasal siiski õigus saada osa teise abikaasa vara juurdekasvust, mis on leidnud aset pärast abielu sõlmimist ja juhul, kui ta on seda juurdekasvu soodustanud (vt punkt 5.1).

Varaühisuse režiim (HCC paragrahvid 1403–1415)

Vähelevinud varaühisuse režiim tähendab, et abikaasad soovivad kehtestada varaühisuse, kus mõlemale kuulub võrdne osa teineteise varast, kuid kummalgi ei ole õigust seda vara osa käsutada.

Ühisvarana käsitletav vara (HCC paragrahv 1405)

Kui lepingus puuduvad sätted varaühisuse ulatuse kohta, hõlmab ühisvara kogu abikaasade abielu kestel põhjusega omandatud vara, välja arvatud tulu, mis on saadud ühele abikaasale enne abiellumist kuulunud varast. Ühisvara ei hõlma isegi põhjusega omandamise korral järgmist: 1. kummagi abikaasa vara, mis on ette nähtud vaid isiklikuks kasutamiseks või ametialaseks tegevuseks ning asjakohaseid lisatarvikuid; 2 HCC paragrahvides 464 ja 465 kirjeldatud nõudeid (nõuded, mis on oma olemuselt ühe isikuga niivõrd tihedalt seotud, et neid ei saa üle anda ega sellest isikust lahutada või nõuded, mille puhul nende üleandmatuses on kokku lepitud), ning 3. intellektuaalomandi õigused.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Vara käsitletakse osana ühisvarast seni, kuni vastupidist ei ole tõestatud.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

• Varalahususe / soetisvaras osalust võimaldava režiimi kohaselt haldab ja käsutab kumbki abikaasa oma vara iseseisvalt. Samas võib üks abikaasa volitada teise abikaasa oma isikliku vara hooldama, kusjuures viimane ei ole kuidagi vastutav ega kohustatud nimetatud varast saadud sissetulekut üle andma, kui vastupidises ei ole kokku lepitud. Sellist sissetulekut käsitatakse kui osa kohustusest panustada perekonna vajaduste täitmisesse (HCC paragrahv 1399).
• Varaühisuse režiimi korral lepivad abikaasad omavahel kokku, kes ühisvara hooldab ja kellel on õigus seda käsutada ning kas on vaja teise abikaasa heakskiitu, kui on kokku lepitud, et vara hooldab üks abikaasa.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Põhimõtteliselt on mõlema režiimi puhul ühe abikaasa tehtud tehingud siduvad üksnes selle abikaasa jaoks. Varaühisuse režiimi korral on abielu kestel ühel abikaasal seoses ühisvara hooldamise ja perekonna vajaduste täitmisega tekkinud võlgade eest kaasvastutav ka mittevõlgnikust abikaasa (vt punkti 2.6 alapunkt b).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

• Varalahususe / soetisvaras osalust võimaldava režiimi korral vastutab abielu kestel tekkinud võlgade eest üksnes need tekitanud abikaasa. Võlausaldajad võivad oma nõuded rahuldada vaid võlgnikust abikaasa isikliku varaga.
• Varaühisuse režiimi korral vastutab abielu kestel ühisvara hooldamise ja perekonna vajaduste täitmisega seoses tekkinud võlgade eest võlgnikust abikaasa ning võlausaldajad võivad oma nõuded rahuldada tema isikliku vara ja ühisvaraga (ning kui nimetatud varast ei piisa, ka mittevõlgnikust abikaasa isikliku varaga kuni poole nõudesumma väärtuses HCC paragrahv 1410). Isiklike võlgade ja võlgade korral, mis ei ole võlgniku abikaasa ühisvara hooldamise volitusega seotud, võivad võlausaldajad oma nõuded rahuldada võlgnikust abikaasa isikliku varaga, kui nimetatud varast ei piisa, võivad nad oma nõuded rahuldada ka ühisvaraga, kuid ainult poole nõudesumma väärtuses (HCC paragrahvid 1408–1409).

Print this topic

back to top