Ühisvara jagamise eeskirju kohaldatakse ka ühe abikaasa surma korral. Seega saab surnule kuuluvast ühisvara osast ning tema lahusvarast, kui tal seda on, pärandvara.

Üleelanud abikaasale kuulub tema osa ühisvarast ning tema lahusvara, kui tal seda on. Lisaks kuuluvad üleelanud abikaasale tema pensioniõigused jms (vt punkt 2.1).

Kui surnud isikul on ülenejaid või alanejaid sugulasi, pärib üleelanud abikaasa pool pärandaja varast. Kui surnud abikaasal ülenejaid ega alanejaid sugulasi ei ole, on üleelanud abikaasa ainus pärija. Surnud abikaasa võib pärandvara teistsuguseks jagamiseks olla koostanud testamendi, piiranguga, et üleelanud abikaasa pärib veerandi surnud abikaasa varast.

Lisaks on üleelanud abikaasal õigus pärandvarast välja arvata esemed, mida ta kasutab ainult oma isiklike vajaduste rahuldamiseks, kui nende väärtus ei ole abikaasade majandusliku olukorraga võrreldes ebaproportsionaalne, ning alaealistele lastele kasutamiseks soetatud esemed.

Lisaks võib üleelanud abikaasa võtta pärandvarast summa, mille väärtus koos üleelanud abikaasa päranduse ja tema lahusvaraga on 600 000 Taani krooni. See summa indekseeritakse.

Üleelanud abikaasa võib abikaasade ühise pärandvara koos nende ühiste alanejate sugulaste, näiteks laste või lastelastega, enda omandisse võtta ilma seda jagamata. Kui surnud abikaasal on teisi järglasi, võib pärandvara ilma seda jagamata kätte saada üksnes nende nõusolekul. Pärandvara kättesaamine seda jagamata tähendab, et pärijatel ei ole õigust oma pärandust nõuda seni, kuni üleelanud abikaasa elab, kusjuures üleelanud abikaasa valdab kogu pärandvara ning tal on õigus seda oma igapäevaelus kasutada, isegi kui selle tõttu pärandvara väärtus väheneb. Üleelanud abikaasa ei tohi siiski pärandvara selle kättesaamisel kuritarvitada.

(Pärimisseaduse paragrahvid 9–11 ja paragrahvid 18–19)

Print this topic

back to top