„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the Franco-German agreement on an elective ‘community of accrued gains’ matrimonial property regime as of 1st May 2013.“

„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par l’accord franco-allemand instituant un régime matrimonial optionnel de la participation aux acquêts à partir du 1er mai 2013.“

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Abielulepingu puudumisel kohaldatakse aga abikaasadele vara ühisuse režiimi: omandatud varade ühisust (tsiviilkoodeksi artiklid 1400-1491). Pärast abiellumist tasu eest omandatud varad on ühised. Abiellumise päeval juba ühele abikaasadest kuuluvaid või kingitusena või pärimise teel saadud varasid ning "isiklikku laadi" varasid omatakse aga eraldi (tsiviilkoodeksi artikkel 1404).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Abikaasade varasid loetakse ühisteks, kui ei ole tõestatud, et neid omatakse eraldi (tsiviilkoodeksi 1402).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasadelt ei nõuta inventuuri koostamist.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Kumbki abikaasa võib hallata ja võõrandada oma lahusvara (tsiviilkoodeksi artikkel 1428) ja ühisvara (tsiviilkoodeksi artikli 1421 lõige 1). Mõnda ühisvaraga seotud tehingut tuleb nende olulisuse tõttu siiski hallata koos. See tähendab, et tehingu peavad tegema mõlemad abikaasad või üks neist teise nõusolekul. Eelkõige kohaldatakse seda nõuet järgmiste tegevuste suhtes: ühisvara võõrandamine teise abikaasaga arvestamata ning ühisvara lubamine kolmanda isiku võla tagamiseks (tsiviilkoodeksi artikkel 1422) ning ühiselt omatava kinnisvara, ettevõtlusvarade või vabalt mittekaubeldavate ettevõtete aktsiate ja nendega seotud õiguste võõrandamistehingud (tsiviilkoodeksi artikkel 1424).

Kui üks abikaasadest on neid reegleid rikkunud, võib teine abikaasa taotleda tehingu tühistamist (tsiviilkoodeksi artikkel 1427).

Ühe abikaasa poolt volituste nõuetevastase kasutamise või ühe abikaasa sobimatuse korral võib teine abikaasa taotleda kohtult, et ta saaks abikaasa asemel ise vastavaid volitusi kasutada (tsiviilkoodeksi artikkel 1426).

Samuti ei tohi abikaasad iseseisvalt võõrandada õigusi, millega on tagatud nende perekonna elukoht (tsiviilkoodeksi artikli 215 lõige 3).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Abikaasa võib hallata oma abikaasa lahusvara, kui tal on selleks selgesõnaline volitus (tsiviilkoodeksi artikkel 1431), vaikimisi volitus (tsiviilkoodeksi artikkel 1432) või kohtuotsusest tulenev volitus (tsiviilkoodeksi artikkel 1429).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Enne abiellumist tekkinud võlgu tasutakse võlgnikust abikaasa lahusvarast ja sissetulekust (tsiviilkoodeksi artikkel 1410 ja tsiviilkoodeksi artikkel 1411). Abielu vältel võetud võlgu võib tasuda võlgnikust abikaasa lahusvarast ja ühisvarast (tsiviilkoodeksi artikkel 1413.

Ilma teise abikaasa nõusolekuta võib laenamisest või käendamisest tulenevaid võlgu tasuda ainult lepinguosalisest abikaasa lahusvarast ja sissetulekust ning mitte ühisvarast (tsiviilkoodeksi artikkel 1415).

Kui võlg on võetud abikaasade poolt solidaarselt, võib pöörata seda täitmisele kõigi perekonna varade suhtes (tsiviilkoodeksi artikkel 1418). Nii on see eelkõige kõigi majapidamise ülalpidamise ja laste harimise nimel võetud võlgadega (tsiviilkoodeksi artikkel 1414).

Print this topic

back to top