"A weboldalon található információk nem naprakészek, azok nem tartalmazzák a 2014. március 15-én hatályba lépett új Polgári törvénykönyv rendelkezéseit.“

„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the new Civil Code as of 15 March 2014.“

„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par le nouveau Code civil à partir du 15 mars 2014.“

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Abikaasadele kohaldatakse pärast abiellumist nende ühise abielu kestel varaühisuse režiimi. Kogu vara, mille abikaasad on eraldi või koos ühise abielu kestel omandanud, moodustab osa abikaasade ühisvarast, välja arvatud abikaasade lahusvara moodustav vara (vt allpool). Lahusvarast saadud tulu kuulub samuti ühisvarasse, kui nimetatud tulu saadi ühise abielu kestel. Nimetatud varaga seotud haldus- või hoolduskulud lahutatakse tulust. (abielu, perekonda ja eeskostet käsitleva 1952. aasta seaduse IV osa artikli 27 lõige 1 [perekonnaseadus, edaspidi FLA])

Kummagi abikaasa lahusvara hõlmab järgmist:

• abikaasale abiellumise hetkel juba kuulunud vara;
• vara, mille abikaasa päris või sai kingituseks pärast abiellumist;
• abikaasa isiklikuks tarbeks kasutatav vara (tavalises koguses ja tavalise väärtusega);
• lahusvara asendav vara.

Kui teatud varaga asendatakse tavalises koguses vara, mis kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka ning mida abikaasade ühises igapäevaelus kasutati, saab uus vara osaks ühisvarast pärast 15 aastat kestnud ühist abielu.

(FLA artikli 28 lõiked 1–2)

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Ühise abielu kestel omandatud ja selle lõppemisel olemasolevat vara käsitatakse abikaasade ühisvarana, välja arvatud juhul, kui tõendatakse selle kuulumine ühe abikaasa lahusvarasse. Lisaks, kui abielu kestel on täidetud mingi rahaline kohustus, tuleb eeldada selle täitmist ühisvarast, kui ei ole tõendatud teisiti. Kui varaühisuse kestel ühis- või lahusvara väärtus kasvas, eeldatakse, et vara juurdekasv (nt investeerimise, renoveerimise või hoolduse tulemusel) on tekkinud ühisvarast, kui ei ole tõendatud teisiti.

Eeldatakse, et omandatud vara kuulub võrdses osas mõlemale abikaasale.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Ungari seaduse kohaselt ei pea abikaasad tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Kumbki abikaasa võib ühisvarasse kuuluvat vara kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Abikaasadel on õigus ühisvarasse kuuluvat vara ühiselt valitseda. Kumbki abikaasa võib taotleda teiselt abikaasalt luba tegevuseks, mis on vajalik nende ühisvara ja selle väärtuse säilitamiseks. Ühisvara hooldamise ja valitsemisega seotud kulud tasutakse eelkõige ühisvarast. Kui ühisvarast selleks ei piisa, panustavad mõlemad abikaasad kulu katmiseks proportsionaalselt oma lahusvarast.

Varaühisuse kestel ning abikaasade ühise abielu lõppemisest kuni ühisvara jagamiseni võib ühisvarasse kuuluvat vara müüa üksnes mõlema abikaasa nõusolekul. See kehtib ka teiste tehingute kohta, mis on seotud abikaasade ühisvarasse kuuluva varaga. Teise abikaasa nõusolek ei ole seotud vorminõuetega, selle võib anda suuliselt, kirjalikult või vaikimisi. Iga tasulist tehingut, mille ükskõik kumb abikaasa varaühisuse kestel sõlmib, käsitatakse teise abikaasa nõusolekuga sõlmitud tehinguna, välja arvatud juhul, kui tehingus osalev kolmas pool teadis või oleks pidanud asjaolude põhjal teadma, et teine abikaasa oli tehingu vastu. Sellisel juhul võib teine abikaasa tehingu vaidlustada. Kui abikaasa sõlmis tehingu igapäevavajaduste katmise eesmärgil, võib teine abikaasa tehingu vaidlustada aga üksnes siis, kui ta enne tehingu sõlmimist kolmandale poolele sõnaselgelt väljendas, et ta tehinguga nõus ei ole. Teine abikaasa vastutab kolmanda poole ees ühisvaraga seotud tehingute eest, millele tema abikaasa on alla kirjutanud, oma osaga ühisvarast.

(FLA artiklite 29–30 lõiked 1–3 ja artikli 30 lõige 5)

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Tasu eest sõlmitud tehingute puhul eeldatakse turvalise kaubandusega seonduvatel põhjustel, et teine abikaasa on tehingule oma nõusoleku andnud. Sellistel juhtudel on ühe abikaasa sõlmitud tehing siduv ka teisele abikaasale. Kui ühisvarasse kuuluva varaga seotud tehingule kirjutab alla vaid üks abikaasa ning tehingus osalev kolmas pool teadis või oleks pidanud asjaolude põhjal teadma, et teine abikaasa oli tehingu vastu, võib viimane tehingu vaidlustada. Kui üks abikaasa sõlmis tehingu aga igapäevavajaduste katmise eesmärgil, võib teine abikaasa tehingu vaidlustada üksnes siis, kui ta enne tehingu sõlmimist kolmandale poolele selgesõnaliselt väljendas, et ta tehinguga nõus ei ole.

(FLA artikli 30 lõiked 1–2)

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Abikaasad vastutavad ühiselt nende ühiste võlgade eest, proportsionaalselt nende osadega ühisvarast ehk teisisõnu, võrdselt. Isikliku võla eest vastutab abikaasa oma isikliku vara ja oma osaga ühisvarast.

(FLA artikli 27 lõige 1 ja artikli 30 lõige 4)

Print this topic

back to top