2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Seaduslik abieluvararežiim on vara jagamise režiim. Igale abikaasale jääb alles see, mis talle abielu sõlmimisel kuulus ning temast saab nende kaupade ainuomanik, mille ta abielu vältel omandas (§ 1237 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch, ABGB). Seoses kaupade käsutamisega ei kohaldata abikaasade suhtes mingeid piiranguid ning nad ei pea teineteise laenude tagasimaksmist tagama.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Sellised õiguslikud eeldused puuduvad.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Puuduvad sätted, millega kohustatakse koostama nimekirja varadest.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Põhimõtteliselt võivad mõlemad abikaasad endale kuuluvat vara abielu jooksul vabalt võõrandada. Nad võivad piirata oma õigust teatud kaupasid käsutada, leppides kokku võõrandamise keelus ja/või hüpoteegis teise abikaasa kasuks (§ 364c ABGB). Selle keelu märkimine kinnisturaamatus on ühtlasi kohaldatav kolmandate poolte vastu, nii et edaspidi võib asjaomast kinnisvara käsutada üksnes teise abikaasa nõusolekul. 
Kui abikaasad omandavad ühiselt „ühisvalduse“ WEG tähenduses (Wohnungseigentumsgesetz), võivad nad selle ühisvalduse ja selle kasutamise samuti ainult ühiselt võõrandada (§ 13 para 4 WEG). Samuti võib ühisvalduse osakuid jaotada, hüpoteegiga koormata või müüa ainult ühiselt. Kui üks abikaasa soovib osalusmäära tõendava osaku võõrandada, peab tal olema teise abikaasa nõusolek. (§ 13 para 3 WEG) Juhul kui eluaseme eesmärk on rahuldada vähemalt ühe abikaasa tungiv eluasemevajadus, ei tohi teine abikaasa abielu jooksul taotleda ühisvalduse ühisvara peatamist, vastavalt §-le 830 ABGB (§ 13 para 6 WEG).
Juhul kui vaid ühel abikaasal on õigus võõrandada teise abikaasa tungivat eluasemevajadust rahuldav elamispind, ei tohi esimene üldjuhul teise abikaasa kahjuks eluaset võõrandada (§ 97 ABGB).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Abikaasa, kes juhib majapidamist ega oma sissetulekut või omab vaid väikest sissetulekut, võib teostada teise abikaasa nimel igapäevaseid õiguslikke tehinguid, mis on suunatud majapidamisele ega ületa teatud taset, mis vastab abikaasade elatustasemele (§ 96 ABGB). Sellisel juhul on lepingu osapool ainult esindatav abikaasa.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Põhimõtteliselt vastutab kumbki abikaasa ainult nende laenude eest, mille ta isiklikult võttis. Selle reegli erand on punktis 2.5 kirjeldatud olukord.

Print this topic

back to top