3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasadel on võimalik abieluvaralepingu kaudu kokku leppida erineva abieluvararežiimi suhtes kui seda on seadusega kohaldatav vara jagamine. Samas ei loeta kõiki abikaasade vahel sõlmitud vara käsitlevaid lepinguid abieluvaralepinguteks – abieluvaralepingutega on tegu üksnes siis, kui need asendavad suures osas seaduslikku abieluvararežiimi ning nende eesmärk on majanduslike suhete laiahaardeline määratlemine.
Alternatiivse abieluvararežiimi vormina määratletakse Austria seadusandluses ühisvaraleping ja pärimisleping. Abikaasad ei pea aga abieluvararežiimi valides nendega piirduma.
Ühisvararežiimi puhul tuleb eristada kahte vormi: seaduslikult reguleerimata ühisvara inter vivos ja ühisvara surma korral. Ühisvara inter vivos saab struktureerida kas üldise või piiratud ühisvarana. Esimesel juhul hõlmab ühisvara abikaasade kogu abielueelset ja tulevast vara, teisel juhul kaasatakse ainult teatud lepingus nimetatud kaubad. Abikaasadest saavad ühisvara kaasomanikud, nende (ideaalne) osalus määratletakse lepinguga ning kahtluse korral eeldatakse, et nende osalus on võrdne. Abikaasade vahel on olemas teineteise suhtes kohaldatavad võõrandamise piirangud seoses kaasomanike osalusega, mida ei saa kolmandate poolte vastu kasutada.  Kolmandate poolte vastu kohaldatav piirang on olemas üksnes kinnisturaamatus  märgitud võõrandamise ja/või koormamise keelu puhul § 364c ABGB kohaselt või kui viidatakse käsutamise piirangule kaasomandi registreerimisel.
Ühisvara inter vivos puhul tagatakse mõlema abikaasa võlad nii ühisvaraga kui ka kummagi abikaasa vastava isikliku varaga, mis ei kuulu ühisomandisse. Kui üks abikaasa võttis kohustuse üksinda või kui kohustused puudutavad mõnel muul juhul isiklikult üsknes teda (näiteks kohustus maksta hooldus- või kahjutasu), siis vastutatakse üldise ühisvararežiimi kohaselt kogu ühisvaraga ning oma isikliku varaga. Vastupidiselt ei pea piiratud ühisvararežiimi puhul teine abikaasa oma osalusega ühises abieluvaras selliste võlgade eest vastutama.
Surma korral ühisvaralepingu kohaselt kohaldatakse vara jagamine ühe abikaasa surma korral ning kumbki võib seni oma kaupasid vabalt käsutada. Kui üks abikaasa sureb, ühendatakse abikaasade vara ühisvaraks, mis jagatakse pärast võlgade mahaarvamist pooleks. Ellujäänud abikaasa saab ühe poole ning teine pool moodustab lahkunu pärandi (§ 1234 ABGB).
Pärimislepingu kohaselt nimetab üks abikaasa teise või nad mõlemad nimetavad teineteise vastastikku pärijateks (§ 1249 ABGB). Samas võib sellise lepinguga katta vaid kolmveerandi varast (§ 1253 ABGB).
Lisaks eespool nimetatule on veel ennetavad lepingud, millega kehtestatakse eelnevalt igapäevaselt kasutatava abieluvara, abielu jooksul tehtud säästude ja/või abikaasade ühise eluaseme jagamine abielulahutuse korral. Vara jagamise põhimõtet abielu ajal need lepingud ei mõjuta. Kohtunik võib kehtivat ennetavat lepingut mittearvestada vaid juhul, kui üks abikaasa on ebaõiglaselt ebasoodsas olukorras ning tema suhtes ei oleks mõistlik varade jagamise korda kohaldada (§ 97 para 2 Ehegesetz, EheG).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abieluvaralepingud ja ennetavad lepingud, mis puudutavad abielu ajal tehtud säästude ja abikaasade ühise eluaseme jagamist, tuleb notariaalselt kinnitada (§ 97 para 1 EheG). Seetõttu peab nimetatud juhtudel epingu sõlmimise kinnitama notar. Igapäevaselt kasutatava abieluvara jagamist käsitlevad ennetavad lepingud võivad seevastu olla vaid kirjalikul kujul (§ 97 para 1 EheG).

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Abieluvaralepinguid ja ennetavaid lepinguid võib sõlmida abielu ajal igal ajal. Enne abielu sõlmitud abieluvaralepinguid kohaldatakse üksnes hilisema abiellumise korral. Vastavalt oma eesmärgile jõustuvad abieluvaralepingud ja ennetavad lepingud kas kohe (ühisvaraleping inter vivos) või abikaasa surma korral (ühisvaraleping surma korral), või lahutamisel (ennetav leping).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abikaasad võivad olemasolevat lepingut muuta, eeldusel, et ametlikud tingimused on täidetud.

Print this topic

back to top