„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the Franco-German agreement on an elective ‘community of accrued gains’ matrimonial property regime as of 1st May 2013.“

„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par l’accord franco-allemand instituant un régime matrimonial optionnel de la participation aux acquêts à partir du 1er mai 2013.“

3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Tsiviilkoodeksi artikkel 1387 sätestab abikaasade vabaduse põhimõtte nende abieluliste suhete korraldamise osas. Abikaasad võivad valida kas: konventsionaalse ühisuse (tsiviilkoodeksi artikkel 1497 ja järgmised); universaalse ühisuse, mille kohaselt ühendatakse kõik varad ja võlad (tsiviilkoodeksi artikkel 1526); varade eraldatuse, mille puhul ühisust ei ole (tsiviilkoodeksi artikkel 1536 ja järgmised); ülejäägi ühisuse, mille kohaselt ühisust üldiselt ei ole, kuid mille puhul on kummalgi abikaasal lahutuse või teise poole surma korral õigus saada rahalist hüvitust juhul, kui tema rikkus on kasvanud abielu vältel vähem kui teisel abikaasal (tsiviilkoodeksi artikkel 1569 ja järgmised).

Abikaasad ei saa kunagi välistada "esmase" režiimi kohaldamist, mida kohaldatakse ainult abielu fakti arvestades (tsiviilkoodeksi artikkel 212 ja järgmised).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Abielulepingu peab koostama notar (tsiviilkoodeksi artikkel 1394). Kui leping on sõlmitud, peab see olema abielutunnistusel märgitud koos tunnistajaks olnud notari nime ja aadressiga (tsiviilkoodeksi artikkel 76). Sellise märke puudumisel loetakse abikaasasid kolmandate isikute seisukohast abiellunuteks seadusandliku ühisuse režiimi alusel.

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Abieluleping peab olema sõlmitud enne abielu sõlmimist ning jõustub abiellumise päeval (tsiviilkoodeksi artikkel 1395).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Lepingut võib enne abiellumist muuta, järgides samu formaalsusi kui selle sõlmimise suhtes (tsiviilkoodeksi artikkel 1396) (vt küsimust 3.2). Kui abieluvararežiim on olnud jõus kaks aastat, võivad abikaasad otsustada muuta seda notariaaltoiminguga (tsiviilkoodeksi artikkel 1397). Võlausaldajad ja kummagi abikaasa täiskasvanud lapsed võivad sellisele muutmisele vastu seista. Vastuseisu korral või juhul, kui ühel abikaasal on lapsi, kes on alaealised, tuleb toiming ratifitseerida kohtutes.

Print this topic

back to top