„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the Franco-German agreement on an elective ‘community of accrued gains’ matrimonial property regime as of 1st May 2013.“

„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par l’accord franco-allemand instituant un régime matrimonial optionnel de la participation aux acquêts à partir du 1er mai 2013.“

5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Lahutus on abielulise ühisuse lõpetamise põhjus. Kumbki abikaasa võtab sel juhul tagasi oma lahusvara valduse (tsiviilkoodeksi artikkel 1467) ning ühisvara jagatakse nende vahel pooleks (tsiviilkoodeksi artikkel 1475). Enne kõnealust jaotamist koostatakse arvestus (tsiviilkoodeksi artikkel 1433) selle kohta, millise hüvitamise võlgneb ühisus kummalegi abikaasale (tsiviilkoodeksi artikkel 1468) või üks abikaasadest ühisusele (tsiviilkoodeksi artikkel 1437). Kui abikaasa on võlgnik, vähendatakse tema osa ühisvara jaotamisel. Kui ta on võlausaldaja, võib ta teostada oma õigust, omandades ühisvara.

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Lahutuse korral jääb kumbki abikaasa vastutavaks oma abielu aegsete eraldiseisvate võlgade eest. Abikaasa, kes on sõlminud lepingu ühise võla suhtes, jääb sellise võla eest täielikult vastutavaks (tsiviilkoodeksi artikkel 1482). Teine abikaasa vastutab võlast poole eest, kuid temalt ei saa nõuda summat, mis ületab talle eraldatud ühisvara osa väärtust (tsiviilkoodeksi artikkel 1483).

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

Ühisuse osadeks jaotamisel võetakse arvesse kõiki abikaasade ja ühisuse vahel makstud hüvitisi (vt punkti 5.1).

5.3.1. Ülejääva vara ühise jagamise korral:
- Kas nõue tuleb rahuldada rahalise maksena või samaväärse varaga?
- Kuidas nõude suurust hinnatakse?
- Millise summa ulatuses tasutakse puudujääv osa rahalise maksega?
- Millal nõue esitatakse?

Ülejäägi ühisuse režiimis ei ole ühisust ega ühisvara. Kui režiim on lõpetatud, on abikaasal, kes on saanud juurde vähem rikkust, lihtne isiklik nõue teise abikaasa vastu. Ta ei saa teostada oma õigust mitterahalisele arveldamisele, kui mõlemad abikaasad ei ole seda kokku leppinud või kohus ei ole nii ette näinud (tsiviilkoodeksi artikkel 1576). Kõnealune osalusnõude võrdub poolega erinevusest kummalegi abikaasale režiimi kohaldamise ajal lisandunud rikkuse vahel (tsiviilkoodeksi artikkel 1575), võttes arvesse algseid ja lõplikke varasid (tsiviilkoodeksi artiklid 1570-1574). Ajaliselt on osaluse taotlemine piiratud kolme aastaga režiimi kohaldamise lõpetamisest (tsiviilkoodeksi artikli 1578 lõige 4).

Print this topic

back to top