2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Tsiviilseadustiku kohaselt kuulub ühisvara abikaasade jagamatusse kaasomandisse, mis tähendab, et abikaasade kaasomandi osad ei ole kvantitatiivselt määratletud. Varaühisust kohaldatakse kogu materiaalsele varale (nii vallas- kui ka kinnisvarale), õigustele ja teistele omandiõigustele, mille üks abikaasa on abielu kestel omandanud, välja arvatud järgmisele varale: pärimise teel omandatud vara;

• kinke teel omandatud vara;
• vara, mis on oma olemuselt ettenähtud ainult ühe abikaasa isiklike vajaduste täitmiseks või ametitegevuseks;
• vara tagastamist käsitlevate eeskirjade alusel ühele abikaasale tagastatud vara, mis kuulus talle juba enne abielu sõlmimist või mis tagastati temale kui vara esialgse omaniku õigusjärglasele (tsiviilseadustiku paragrahv 143)

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Sellised õiguslikud eeldused puuduvad.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Kui nad ei ole sätestanud teisiti, võivad mõlemad abikaasad kasutada ühisvarasse kuuluvat vara.

Lisaks sellele jagavad abikaasad ühisvara, selle kasutamise või hooldamisega seotud kulutusi (tsiviilseadustiku paragrahv 144). Kui üks abikaasa on kulud kandnud oma isiklikust varast, võib ta ühisvara jagamise käigus nõuda oma kulutuste hüvitamist.

Kui abikaasad ei jõua teatud ühisvarasse kuuluva vara kasutamise või selle peale kulutava summa katmise osas kokkuleppele, võib ükskõik kumb abikaasa taotleda vaidlusküsimuse lahendamist kohtus. Varaühisusega seotud tavalisi küsimusi võib lahendada ükskõik kumb abikaasa. Tsiviilseadustikus ei ole mõiste „tavaline küsimus” määratletud, mistõttu tuleb arvesse võtta õiguspraktikat ja konkreetse juhtumi asjaolusid. Õiguspraktikas ei käsitleta tavalise küsimusena näiteks üürilepingu sõlmimist, kinnisvara ega muu väärtusliku vara omandamist ega müüki. Teistes küsimustes on vaja mõlema abikaasa nõusolekut, vastasel korral on tehing kehtetu, kui teine abikaasa või tehinguosaline selle kehtetuks tunnistab.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Kumbki abikaasa võib teha ühisvaraga õiguslikke toiminguid ja mõlemad vastutavad solidaarselt.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Ühisvaraga seotud õiguslikke toiminguid on õigus teha mõlemal abikaasal ja mõlemad vastutavad nende eest solidaarselt (§ 145 ods.2 OZ). Näiteks peab kumbki abikaasa maksma ühisvaraga seotud võla kogu selle ulatuses ja laenuandjal on õigus nõuda võlga sisse kummaltki abikaasalt eraldi ja mõlemalt abikaasalt koos.

Väljaspool ühisvara ulatust tegutsevad abikaasad iseseisvalt. Seadus võimaldab ühe abikaasa abielu jooksul võetud laenu andja nõuet rahuldada täitemenetluse kaudu ühisvarast. Juhul kui ühisvara hiljem jagatakse, peab kumbki abikaasa hüvitama selle osa ühisvarast, mida ta kasutas oma isiklikul otstarbel (§ 150 OZ) (vt 5.1).

Print this topic

back to top