3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasad ei pea oma varale kohaldama kohustuslikku režiimi, vaid võivad valida oma isiklikule olukorrale kohandatud abieluvaralepingu.

Tsiviilseadustikus on määratletud kolm peamist lepinguliste režiimide kategooriat:

• varaühisuse režiimid;
• varalahususe režiim;
• soetisvaras osalemise režiim.

Kõik lepingulised režiimid toetuvad põhimõttele, et abikaasad võivad kohaldatava abieluvararežiimi vabalt valida. Nende valikuvabadusel on siiski teatud piirangud, kuna nad peavad järgima kindlaid põhimõtteid.

Nimelt ei tohi abieluvaraleping minna vastuollu üldtunnustatud moraalipõhimõtetega (tsiviilseadustiku paragrahv 1387), kalduda kõrvale vanema hooldusõigustele, õiguskaitsele ja eestkostele kohaldatavatest eeskirjadest (tsiviilseadustiku paragrahv 1388) ega näha ette ühtki kokkulepet ega loobumist, mis muudaks kohustuslikku pärimiskorda (tsiviilseadustiku paragrahv 1389). Tsiviilseadustiku paragrahvide 212 kuni 226 sätete punkte tuleb täiel määral järgida, välja arvatud abieluvararežiimi kohaldamist käsitlevad punktid.

Vararežiimid on esitatud tsiviilseadustiku paragrahvis 1479 ja sellele järgnevates paragrahvides. Abikaasad võivad valida teatud arvu abieluvaralepinguid, neist kõige tuntum on üldine varaühisus, mis on sätestatud tsiviilseadustiku paragrahvis 1526. Üldise varaühisuse korral on kogu olemasolev ja tulevane vara, nii vallas- kui ka kinnisvara, osa ühisvarast. Lahusvara abikaasadel seega puudub, ainus erand on kummagi abikaasa isiklikku laadi vara. Kõik abikaasade võlad on ühised ning mõlemad abikaasad vastutavad nende eest ühiselt ja üksikult. See kehtib isegi ühel abikaasal enne abielu tekkinud võlgadele.

Varalahususe režiimi reguleerivad tsiviilseadustiku paragrahvid 1536 kuni 1541. Selle režiimi korral abikaasadel ühisvara põhimõtteliselt puudub. Kogu vara kuulub kas ühele või teisele abikaasale. Kumbki abikaasa säilitab õiguse oma isiklikku vara valitseda, kasutada ja vabalt käsutada ning vastutab tal enne abielu või selle kestel tekkinud võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahv 1536). Ainus erand on ühel abikaasal kodumajapidamise ülalpidamise või laste kasvatamisega seoses tekkinud võlg.

Soetisvaras osalemise režiimi reguleerivad tsiviilseadustiku paragrahvid 1569 kuni 1581. Kumbki abikaasa säilitab õiguse oma isiklikku vara valitseda, kasutada ja vabalt käsutada. Selle režiimi korral kohaldatakse abielu kestel abikaasade varasuhetele justkui varalahususe režiimi ning selle lõpetamisel justkui varaühisuse režiimi (tsiviilseadustiku paragrahv 1569).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Kõik abieluvaralepingud tuleb koostada notari juures (tsiviilseadustiku paragrahv 1394). Seega on sellise dokumendi koostamiseks oluline pöörduda notari poole.

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Abieluvaralepingu võib koostada kas enne abielu või selle kestel. Kui abieluvaraleping on koostatud enne abielu, jõustub see alles abielu sõlmimise kuupäeval (tsiviilseadustiku paragrahv 1395). Kui abieluvaraleping on koostatud abielu kestel, jõustub see poolte vahel notariaaltoimingu teostamise kuupäeval (tsiviilseadustiku paragrahv 1397).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Pärast lepingulist või põhikirjalist abieluvararežiimi on kohaldatud kaks aastat, võivad abikaasad teatud piirangutega kooskõlas teha nimetatud režiimi notariaaltoimingu korras neile asjakohastena näivaid muudatusi või seda täielikult muuta (tsiviilseadustiku paragrahvi 1397 lõige 1).

Print this topic

back to top