3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abieluvaralepingu sõlmimisel ei või abikaasad mitte ainult valida ühte võimalikest lepingulistest abieluvara režiimidest, vaid muuta ka vastava abieluvara režiimi individuaalseid sätteid (BGB § 1408 lõige 1). Lisaks võivad abikaasad valida oma abieluvaralepingule kohaldatava õiguse (vt punkt 1.2).

Üldisest juurdekasvu tasaarveldamise režiimist kõrvalekaldumisel võivad abikaasad valida lahusvara (BGB§ 1414), ühisvara (BGB § 1415 jj) ja Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise lepinguga loodud soetisvaras osalemist võimaldava valikulise abieluvararežiimi vahel.

Kui valitakse lahusvara režiim, siis tühistatakse seadusjärgne abieluvararežiim. Sellise lepingulise abieluvararežiimi korral juurdekasvu tasaarveldamist ei toimu.

Ühisvara režiimi korral (mida praktikas kasutatakse harva), muutuvad abikaasade varad nende ühisvaraks (BGB § 1416). Siiski on olemas teatud piirangud seoses nende oma varade ja seotud varadega. Varad, mida ei saa õigusliku tehinguga ülekanda, loetakse abikaasa enda varadeks: (BGB [Saksamaa tsiviilseadustik] § 1417 lõige 2). Näiteks kuuluvad abikaasa oma varade hulka võlad, mida ei saa ülekanda ja mis on puutumatud võetuse korral, töötasuga seotud võlad ja elamiskulud, mis on puutumatud võetuse korral või isikliku vastutusega osaniku osa täis- või usaldusühingus. Seotud varade hulka kuuluvad näiteks varad, mis on abieluvaralepingus deklareeritud ühe abikaasa varana, mis on saadud abikaasa surmast tulenevalt või mis on talle antud, kui surnud inimene on testamendiga või kolmas osapool kinkelepinguga määranud, et nii omandatud varad peavad kuuluma seotud varade hulka.

Ühisvara kuulub ühiselt mõlemale abikaasale (BGB § 1419). Kui abieluvaraleping ei sisalda sellekohaseid tingimusi, siis võivad abikaasad käsutada ühisvara ühiselt.

Abikaasad võivad valida ka Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise lepinguga loodud soetisvaras osalemist võimaldava valikulise abieluvararežiimi, sõltumata sellest, kas abikaasadest üks on Prantsuse kodanik või kas kummagi peamine elukoht on Prantsusmaal. See valikuline abieluvararežiim on peamises osas võrdne varalahususega, kuid sätestab teatud kohustuslikud hüvitusmeetmed ja piirangud varade vaba võõrandamise kindlate reeglite kohta, eelkõige perekonna kodu osas.

Lepinguvabadus on piiratud hea usu põhimõttega. Seetõttu peab abieluleping olema kooskõlas mitte ainult avaliku korra üldpõhimõtetega, vaid vastama ka rangematele nõuetele, mis välistavad selle, et lepingu sõlmimise ja selle kehtivuse ajal üks abikaasa teist ühepoolselt diskrimineerib.

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

BGB § 1410 kohaselt peab abieluleping olema kinnitatud eraõigusliku notari poolt mõlema poole juuresolekul.

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Abieluvaralepingu võib sõlmida igal ajal enne abielu või vahetult enne abiellumist. Sel juhul jõustub leping ainult siis, kui abielu sõlmitakse (BGB § 1408 ).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Abikaasad võivad kehtivaid kokkuleppeid muuta igal ajal kooskõlas kohaldatavatele formaalsete nõuetega.

Print this topic

back to top