3.1. Milliseid sätteid saab lepinguga muuta ning milliseid mitte? Milliseid abieluvararežiime on võimalik valida?

Abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega varaühisuse režiimi muuta (tsiviilseadustiku paragrahv 210). Varalahususe režiimi valiku võib kinnitada ka abielu registreerimise kirjes (tsiviilseadustiku paragrahv 162).

Seadusega on sätestatud kaks konventsionaalse varasuhte tüüpi: varalahusus ja konventsionaalne varaühisus.

Varalahususe režiim erineb täielikult kohustuslikust režiimist: Kumbki abikaasa jääb ilma eranditeta oma enne ja pärast abielu omandatud vara ainuomanikuks, säilitab selle kasutus- ja valitsemisõigused ning vastutab oma võlgade eest oma isikliku varaga (tsiviilseadustiku paragrahvid 215 ja 217).

Kui abikaasad on vara ühiselt omandanud, kohaldatakse sellele tavapäraseid ühisvaraga seotud sätteid.

Konventsionaalne varaühisuse režiim, mis on palju vähem levinud, on muudetud kohustuslik varaühisuse režiim. Abikaasad võivad selle sisu ise kindlaks määrata, kuid nad ei tohi siiski teha järgmist:

• viidata üldsõnaliselt seadustele või tavadele, mida neile ei kohaldata, selle asemel peavad nad konkreetselt sätestama nende suhtele kohaldatava kokkuleppe sisu;
• lisada konventsionaalse varaühisuse režiimi kohaldamisel ühisvarasse punkti 2.1 alapunktides c, d ja e nimetatud isiklikku vara;
• kalduda kõrvale ühisvara valitsemise ja osade võrdsusega seonduvatest eeskirjadest selle vara puhul, millele kohaldataks kohustuslikku varaühisuse režiimi (tsiviilseadustiku paragrahv 210).

Kuigi see ei ole tavapärane režiim ning kehtib üksnes teatud kindlale varale, näeb seadusandja ette ka varalise fondi. Selle fondi abil, mis võib eksisteerida koos varaühisuse või -lahususe režiimiga, saab kas üks või mõlemad abikaasad või kolmas pool panna perekonna vajaduste täitmiseks kõrvale kindla avalikult registreeritud vallas- või kinnisvara või vabalt kaubeldava instrumendi. Nimetatud vara valitsemise suhtes kohaldatakse erilisi eeskirju ning seda ei saa kasutada selliste võlgade katteks, mille korral võlausaldaja on teadlik asjaolust, et need on võetud muul eesmärgil kui perekonna vajaduste rahuldamine (tsiviilseadustiku paragrahv 167 jj).

3.2. Millised on ametlikud nõuded ning kellega ma peaksin ühendust võtma?

Kokkulepe tuleb sõlmida kahe tunnistaja juuresolekul ametliku dokumendina, vastasel korral on see õigustühine.

Varalahususe režiimi valiku võib kinnitada ka abielu registreerimise kirjes (tsiviilseadustiku paragrahv 162).

3.3. Mis ajal võib lepingu sõlmida ning millal see jõustub?

Kokkuleppe võib sõlmida igal ajal, enne või pärast abiellumist. Enne abielu sõlmitud kokkulepe jõustub abielu registreerimise hetkel. Pärast abielu sõlmitud leping jõustub viivitamata.

Kolmandate poolte suhtes võib seda jõustada üksnes juhul, kui perekonnaseisuameti arhiivi hoiule antud abielu registreerimise kirje äärisele on lisatud vastav kommentaar (tsiviilseadustiku paragrahv 162).

3.4. Kas abikaasad saavad olemasolevat lepingut muuta? Kui saavad, siis millistel tingimustel?

Nimetatud kokkulepet võib igal ajal ametliku dokumendina muuta (tsiviilseadustiku paragrahv 163). 10. mai 1981. aasta seadusega nr 142 tühistati kokkuleppe muudatuse kohtuliku heakskiitmise nõue. Heakskiitu on endiselt vaja üksnes enne 1981.aasta 7. maid ametlike dokumentidena sõlmitud lepingute muutmise korral.

Print this topic

back to top