Vastupidiselt konventsionaalsetele režiimidele avalikustatakse kohustuslik režiim nn negatiivsel viisil selles mõttes, et selle puhul eeldatakse ning seda käsitatakse kolmandate poolte suhtes kohaldatavana, kuna abielu registreerimise kirje äärisele ei ole vastupidist kommentaari lisatud. Konventsionaalsed režiimid avalikustatakse kommentaari abil, mis lisatakse perekonnaseisuameti paber- või elektroonilises arhiivis asuvale abielu registreerimise kirje äärisele (3. novembri 2000. aasta presidendi dekreedi nr 396 paragrahv 69 ).

4.1. Kas teie riigis on üks või mitu abieluvararegistrit? Kus?

Lisaks registreerimisele perekonnaseisuametis, millega tehakse kindlaks jõustatavus kolmandate poolte suhtes, nõutakse teatud juhtudel ka avalikku registreerimist maaregistris (tsiviilseadustiku paragrahv 2647), kuid valitseva õpetusliku arvamuse kohaselt võib seda teha lihtsa avaliku teatise vormis, mille puhul jõustatavus kolmandate poolte suhtes ei oma mingit tähtsust.

4.2. Millised dokumendid registreeritakse? Milline informatsioon registreeritakse?

Muu hulgas tuleb perekonnaseisuameti arhiivis asuva abielu registreerimise kirje äärisele märkida järgmised andmed (tsiviilseadustiku paragrahv 162, presidendi dekreedi nr 396/2000 paragrahv 69): kokkuleppe sõlmimise kuupäev, ametliku dokumendi koostanud notari nimi, lepinguosaliste üksikandmed või vararežiimi valik, kohaldatava õiguse valik, abielu lõppemise või seadustatud lahuselu otsus. Lepingule kommentaari lisamise taotluse peab esitama ametliku dokumendi koostanud notar.

4.3. Kuidas pääseda ligi registris olevale informatsioonile ja kes sellele ligi pääseb?

Igaühel on õigus perekonnaseisuameti poole pöörduda.

4.4. Milline on registreerimise õiguslik mõju (kehtivus, õiguste kaitse kellegi vastu)?

Avaliku registreerimise eesmärk on teha abieluvararežiim jõustatavaks ka kolmandate poolte suhtes.

Print this topic

back to top