5 Millised on lahutuse tagajärjed?
5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?
Lahutuse korral lõpetatakse abieluvararežiim lahutustaotluse esitamise päevast, v.a juhul, kui abikaasad on taotlenud, et kohus või lahutusotsust tegev asutus määraks, et abieluvararežiim lõppes tegeliku lahuselu alguspäeval (tsiviilkoodeksi artikkel 385). Sellisel juhul jagatakse ühisvara abikaasade kokkuleppe alusel või selle puudumisel kohtuotsusega. Jagamise alusdokumendiks võib olla kas kohtuotsus või tõendatud notariaalses vormis sõlmitud dokument (tsiviilkoodeksi artikkel 320) Seadusjärgse või konventsionaalse vara ühisuse režiimi puhul jagatakse ühisus järgmiselt: kumbki abikaasa saab oma isikliku vara, ühisvara jagatakse abikaasade vahel ning võlgu kohandatakse. Osa, millele kummalgi abikaasal õigus on, määratakse kindlaks lähtuvalt tema panusest ühisvara omandamisse ning ühiste kohustuste täitmisse (tsiviilkoodeksi artikkel 357). Teise abikaasa poolt majapidamises ja laste kasvatamisel tehtavat tööd käsitletakse panusena abielu kulutustesse (tsiviilkoodeksi artikkel 326).
5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?
Lahutuse käigus kohandatakse võlgu abikaasade kokkuleppel. Selle puudumisel kohandab võlgu kohus.
5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?
Kui ühisvara jagamise käigus ühele abikaasale määratavad varad ületavad selle osa, millele tal oleks nende varade omandamisse antud panust arvestades õigus, on teisel abikaasal õigus tasakaalustavale maksele. Peale selle on abikaasal, kellel puudub lahutusega seoses süü või kes kannatab abielu lõppemise tõttu kahju, võimalik taotleda teiselt abikaasalt hüvitist. Kui lahutus toob hagejast abikaasa jaoks kaasa olulise elamistingimuste halvenemise, kui abielu on kestnud 20 aastat ja lahutusavaldus esitati ainult kostjast abikaasa süül, on hagejast abikaasal õigus veelgi suuremale hüvitisele (tsiviilkoodeksi artiklid 388 ja 390).
