5 Millised on lahutuse tagajärjed?
„Informace dostupné na této stránce nejsou aktuální, protože nepřihlíží ke změnám, které od 1. 1. 2014 přinesl nový občanský zákoník.“
„The information available on this webpage is not up to date because it does not take into account the changes brought by the new Civil Code as of 1 January 2014.“
„Les informations disponibles sur ce site ne sont pas à jour, car elles ne prennent pas en compte les changements introduits par le nouveau Code civil à partir du 1 Janvier 2014.“
5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?
Tšehhi õiguse kohaselt lõppeb varaühisus lahutuse või ühe abikaasa surma korral või muudel seaduses sätestatud juhtudel. Varaühisuse režiimi lõppedes jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdselt. Siiski tuleb varasuhte lõpetamisel eriliselt arvesse võtta alaealiste laste huve, kummagi abikaasa perekonnale pühendatud hoole kvaliteeti ning mõlema abikaasa panust nende ühisvara omandamisel ja hooldamisel. Abikaasade panuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka mõlema abikaasa rolli laste eest hoolitsemisel ja ühise elukoha hooldamisel (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõiked 2 ja 3). Samad eeskirjad kehtivad ka siis, kui abikaasade ühisvara ulatust on abieluvaralepinguga laiendatud või kitsendatud (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 4).
5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?
Mõlemad abikaasad vastutavad ühiselt ja üksikult nende ühisvaraga seotud võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 2). Kumbki abikaasa vastutab ise oma isikliku varaga seotud võlgade eest.
5.3.1. Ülejääva vara ühise jagamise korral:
- Kas nõue tuleb rahuldada rahalise maksena või samaväärse varaga?
- Kuidas nõude suurust hinnatakse?
- Millise summa ulatuses tasutakse puudujääv osa rahalise maksega?
- Millal nõue esitatakse?
Tšehhi Vabariigis puudub vara juurdekasvu tasaarvetuse režiim.
5.3.2. Muudel juhtudel (mitte ülejäägi jagamine)?
Kummalgi abikaasal on õigus nõuda hüvitist sellise summa väärtuses, mis ta on ühisvara peale oma isiklikust varast kulutanud, ning kohustus maksta hüvitist sellise summa väärtuses, mis ta on ühisvarast oma isikliku vara tarbeks võtnud (tsiviilseadustiku paragrahvi 149 lõige 2). Seadusega ei sätesta konkreetselt, kas nõue tuleb rahuldada rahaliste või mitterahaliste vahendite abil.
