Abieluvaraõiguse puhul: kui abielulepingus ega muutmisdokumendis pole muid klausleid, jagatakse ühisvara pooleks. Ellujäänud abikaasa on seega igal juhul poole ühisvara täieõiguslik omanik.
Pärimisõigusest lähtuvalt läheb teine pool ühisvarast samuti ellujäänud abikaasa täisomandisse, kui ei ole lapsi. Kui abikaasadel on lapsed, siis läheb teine pool tervenisti laste omandisse. Ellujäänud abikaasale jääb siiski selle poole ühisvara kasutusvaldus. Ka on võimalik lisada abielulepingusse eriklauslid, mis tagavad, et ellujäänud abikaasal on pärast abikaasa surma eelisõigus (art 1457–1460 CC).

Ellujäänud abikaasa on eraldi kaitstud ka pärimisõiguses. Seega läheb miinimumosa (sundosa) pärandist tingimata lahkunu ellujäänud abikaasale, lastele ning lahkunu isale ja emale. Ellujäänud abikaasa saab aga igal juhul vähemalt kasutusvalduse poolele pärandist. See pool hõlmab vähemalt ühise elukohana kasutatud kinnisvara ja selle juurde kuuluva majapidamisvara kasutusvaldust (art 745 a ja 915 a CC).

Alates 1. septembrist 2018 muutub seadus pärandi sundosa kohta. Selles ajast alates ei kuulu surnu ema ja isa enam isikute hulka, kellel on õigus sundosale. Samuti sätestab uus seadus poole pärandvara suuruse muutumatu „kättesaadava osa“ (vastandina sundosale), mis tähendab, et sundosa arvutatakse teistmoodi laste vahel – neil on õigus väiksemale osale kui selle süsteemi puhul, mis kehtib kuni septembrini 2018. Üleelanud abikaasa kaitse jääb alles.

Print this topic

back to top