6 Mis juhtub surma korral?

Abikaasad pärivad üksteiselt olenemata sellest, millist abieluvararežiimi kohaldatakse. Näiteks varade ühisuse režiimi puhul säilitab lesk oma osa, mis moodustab poole ühisvarast, ning saab ettenähtud osa ühisvarast, millele oli õigus lahkunul. Testamendita surma korral on esimesed seadusjärgsed pärijad lahkunu lapsed ja lesk ning nad pärivad võrdsed osad. Lese osa ei tohi siiski jääda väiksemaks ühest neljandikust kogu pärandist. Kui lahkunust järeltulijaid järele ei jää, jääb pärand lesele ja lahkunu vanematele. Kui üks lahkunu vanematest on surnud enne pärandi avamist, pärivad selle osa pärandist, millele oleks olnud õigus surnud vanemal, lahkunu õed ja vennad võrdsetes osades. Kui lesk pärib kõrvuti lahkunu vanemate, õdede ja vendadega ning lahkunu õdede ja vendade järeltulijatega, jääb lesele pool pärandist. Kui lahkunust järeltulijaid, vanemaid, õdesid või vendi või õdede või vendade järeltulijaid järele ei jää, läheb kogu pärand lesele (tsiviilkoodeksi artiklid 931-933).

Lesel ja lahkunu teistel sugulastel, kes abikaasadega kuni lahkunu surmani koos elasid, on õigus jätkata perekonna kodu ja selle varustuse kasutamist senisel viisil kuni kolme kuu möödumiseni pärandi avamisest (tsiviilkoodeksi artikli 923 lõige 1).